Mart Saar House Museum

Mart Saar House Museum

Museum opening hours

Wednesday to Sunday, 10:00–17:00
The museum is closed on public holidays.

Location

Mart Saar House Museum
Karjasoo village, Põhja-Sakala Parish, Viljandi County

The Mart Saar House Museum in Hüpassaare, on the edge of Soomaa, is a branch of Viljandi Museum.
Visitor information: +372 5807 9338. Further information is also available from Viljandi Museum.
Please note that only cash payments are accepted on site.

Museum interior

The birthplace of composer Mart Saar’s music

Hüpassaare awaits visitors—whether you are a hiker, camper, or looking for creative inspiration.

Hüpassaare Bog.

Spring is the perfect time to visit scenic and historic Hüpassaare, either with a school class or in other good company. Surrounded by untouched nature, the Mart Saar House Museum enchants visitors with its tranquillity, birdsong, and misty sunrises. For the composer Mart Saar, this place was a realm of fairy tales, childhood memories, forest elves and mystery.

This is the landscape from which he drew inspiration for his songs and melodies.

This secluded and solitary setting is the perfect haven to escape the city buzz, find creative inspiration, expand your knowledge, or simply enjoy some downtime.

The museum offers an overview of the life and work of Mart Saar through both self-guided exploration and guided tours. A nearby 4.4 km bog trail invites visitors for a scenic hike or a pleasant picnic.

By prior arrangement, the museum kitchen can be used for preparing meals, provided visitors bring their own food. Accommodation can also be arranged in advance notice. Bathing facilities, a restroom, kitchen utensils, and household appliances are available.

Shake the city dust off your feet and come enjoy the beauty of nature!

Additional information and booking: info@muuseum.viljandimaa.ee; +372 501 5069.

Mart Saar (28.09.1882 – 28.10.1963) ja Hüpassaare

Hüpassaare – helilooja kodu ja inspiratsiooniallikas

Mart ja Eliise Saar juunis 1922 Hüpassaares. Ees istuvad õetütar Helmi Tomson ja tütar Heli

Helilooja esivanemad asusid siia sooservale elama 19. sajandi algul. 1830. aasta paiku anti neile perekonnanimeks Saar. Koht oli kehva – osalt soine ja vesine, osalt kividerohke. Riigimaal tunti end siiski vabamalt, eemal mõisnikust ja mõisaorjusest, lisaks veel tulutoov metsavahiamet. Muusikaliselt oli poegadele eeskujuks ja innustajaks isa Mihkel, kes musitseeris koduorelil ning andis poegadele algõpetust.

Hariduse omandas Mart Saar Kaansoo vallakoolis ja Suure-Jaani kihelkonnakoolis, kus tema muusikaõpetaja oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. 1901. a suri isa. Vanem poeg Mart, kellest oleks pidanud saama järgmine metsavaht, müüs selle õiguse õemehele Mart Tomsonile. Saadud rahaga alustas Saar õpinguid Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassis. Talupidamine jäi õemehe õlgadele, kes ehitas 1911. a teiste hoonete seas ka uue elumaja – praeguse muuseumihoone.

1908. a lõpetas helilooja Peterburi konservatooriumi oreli erialal ja asus elama Tartusse. Ta jätkas konservatooriumi kaugõppes kompositsiooniõpet, viibides igal aastal mõne kuu Peterburis, kus tema õpetajaks oli N. Rimski-Korsakov. Elades Tartus koos J. Aaviku, J. Simmi, L. Neumanni ja A. Lätega viisid nad sealse muusikaelu uuele kõrgusele. 1921. a hävis kahjutules elamu, milles olid M. Saare, J. Aaviku ja C. Kreegi korterid. Tuleroaks sai ka Saare arvukas looming. Seejärel siirdus ta elama Tallinnasse.

1920. aastate alguses tekkis Hüpassaare metsavahil Mart Tomsonil arusaamatusi ülemustega ning ta vallandati. Kuigi hooned olid Tomsoni kuludega ehitatud, nõuti ruumide vabastamist. Olukorra lahendas Mardi noorem vend Hans, kes oli nõus uueks metsavahiks hakkama. Et isakodu siiski kaotsi ei läheks, hakkas helilooja talu endale taotlema. Põhjenduseks oli, et siin on sündinud suur osa tema loomingust ja et ainult siin, metsade keskel, on ta võimeline looma Eesti kultuuri rikastavat muusikat. Taotlust toetasid mitmed organisatsioonid ja seltsid. Pärast paljusid palvekirju ja sekeldusi asi õnnestuski. Helilooja sai Kultuurkapitalilt ka igakuist 100-kroonist toetust.

1932. a asuski helilooja alaliselt elama oma isatallu. Metsavahi jaoks ehitati kilomeetri kaugusele uued hooned, kuhu asus oma perekonnaga elama vend Hans. Aastad 1932–1943 olid Saare loomingus kõige viljakamad, sel ajal on sündinud tema loomingu paremik.

1943. a siirdus Saar Tallinna konservatooriumi õppejõuks. Talu töötegijatel – õel ja õemehel – oli uute võimude koormiste täitmine vanaduse tõttu üsna raske. Edasi tahtis kommunistlik valitsus majast teha metsatööliste ühiselamu ja kõrvalhoonetest hobusetallid. Tänu Saare sidemetele Tallinna ametimeeste, eriti aga võimuredelil seisva Eugen Kapiga, suudeti need plaanid nurjata. Kuigi Saare alaliseks elukohaks jäi Tallinn, veetis ta kõik suved Hüpassaares. Seda tegi ta igal aastal alates üliõpilaspäevadest Peterburis. Siin on ta inspiratsiooniallikas ja loominguline kodu.

Majamuuseum eesti heliloomingu suurkujule asutati 1964. aastal, varsti pärast helilooja surma. Järgnenud ümberehitused ei säilitanud kahjuks hoone algset välimust. Mart Saare õetütar Hilda Tomson elas talus kuni oma surmani 1990. aastate lõpul. Sestpeale hoiab talu palgatud järelevaataja.

Tulevased sündmused

Logi sisse

New membership are not allowed.

Lisa andmed