Näituse pealkiri lähtub rahvalikust peitusemängust, kus otsija loeb kinnisilmi sajani ning hakkab seejärel peitunud kaaslasi otsima. Ka nõukogude ajal tuli paljut varjata, maha vaikida või näiliselt mitte märgata. Eesti Vabariigi taastamise järel sai silmad taas avada ning hakata otsima ja taastama seda, mis oli aastakümneteks varju jäänud.

Näitus kutsub mõtlema, mida me nõukogude ajast mäletame, mida oleme unustanud ja kuidas kujuneb meie ühine ajaloomälu. Näitusega kaasnevas publikuprogrammis käsitleme esinejate, vestluste ja sündmuste kaudu mäletamise, unustamise ning ajaloomälu talletamise teemasid.