Viljandi Muuseum
Viljandi Muuseum
Teisipäevast pühapäevani kella 11–18
Erandiks on riigipühad, mil muuseum on suletud.
Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi.
Muuseumile lähim bussipeatus on Vabaduse plats.
Hoone kahel korrusel paikneb püsinäitus Viljandimaa ajaloost ja vahetuvad ajutised näitused.
Külastusinfo tel 433 3316.
Muuseumi näitusemaja kahel korrusel paiknev püsinäitus tutvustab Viljandimaa ajalugu läbi aastasadade.
Muuseumi näitusemaja saab külastada virtuaalselt 2017. aasta oktoobris jäädvustatud kujul, kui Viljandimaa ajaloo püsinäitust saatis ajutine väljapanek Lilian Härma maaliloomingust muuseumi kunstikogus.
Viljandi Muuseumi virtuaaltuur – vaade muuseumi püsinäitusele
Tuuri vaataja saab ruumides 360° ulatuses ringi vaadata ja edasi liikuda nii automaatselt kui interaktiivselt. Iga ruumi kohta on koostatud lühitutvustus, mis avaneb punktile klõpsates. Lisaks saab vaadata ruumide asetust ja hoone läbilõiget 3D mudelina. Tuur asub keskkonnas my.matterport.com.
Virtuaaltuur avab võimaluse liikumispuudega inimestel muuseumi näitusemajas täies ulatuses ringi vaadata, kuna vana maja trepid, astmed ja kitsaskohad ei võimalda neil paljudesse kohtadesse pääseda.
Tuuri valmistas Avar Agentuur sponsorlusena.
Suur tänu!
Püsinäituse ringkäik algab ruumist, kus vahelduvad Viljandi Muuseumi ajutised näitused. Siin saab tutvuda eri teemade, inimeste ja lugudega, mis avavad Viljandimaa kultuuri- ja ajalugu erinevatest vaatenurkadest.
Viljandimaa ajalugu tutvustav väljapanek algab esiajast pärinevate eksponaatidega. Nähtavad töö-, tarbe- ja sõjariistad ning ehted kuuluvad ajavahemikku mesoliitikumist 13. sajandi esimese veerandini. Ilmestamiseks on valmistatud Lõhavere ülikulinnuse makett, koopia samast leitud ehtevakast ning muistse eesti sõjamehe kuju.
Viljandimaa keskaja ja varase uusaja väljapanek kajastab Viljandimaa elu-olu ning Viljandi linnuse arhitektuuri 13. sajandi keskpaigast kuni 17. sajandi alguseni. Ruumi kesksed eksponaadid on Viljandi ordulinnuse rekonstruktsioon ja aastatel 1878.–1879. samas toimunud arheoloogilistel kaevamistel leitud kapiteelid. Vitriinides on eksponeeritud arheoloogilised leiud kogu Viljandimaa alalt. Omaette osa moodustavad Liivi ja Poola-Rootsi sõdadest pärinevad militaarsed eksponaadid.
Arheoloogilised leiud esiaja ruumis
Viljandi Muuseumi virtuaaltuur – vaade muuseumi püsinäitusele
Neljas ruum keskendub Viljandi linna ja Viljandimaa ajaloole 17.–19. sajandini. Siin on välja pandud dokumentaalset ja esemelist materjali Viljandimaa mõisatest ning taludest. Üks osa on eraldatud Viljandi linnavalitsust kajastavale materjalile: ametirahad, pitsatid jm.
Püsinäituse keskseks eksponaadiks on suuremõõtmeline rehetoa makett
Viljandi Muuseumi virtuaaltuur – vaade muuseumi püsinäitusele
Rehetoa väljapanek kajastab eesti talupojakultuuri. Viljandimaal kasutusel olnud maja- ja tarberiistad ning talupojamööbel on paigutatud lavastuslikku rehetuppa.
Viljandimaa 19. sajandi lõpust sõjajärgsesse aega
Teisel korrusel jätkub püsinäitus esmalt Viljandimaa 19. sajandi teise poole ja järgneva sajandivahetuse kajastamisega. Välja pandud esemed ja fotokoopiad annavad ülevaate maakonna majanduslikust, kultuurilisest, hariduslikust ja poliitilisest ajaloost. Vaataja näeb, mida Viljandimaal enne 1918. aastat toodeti, milline oli siinne ärielu, milliseid uuendusi tehti – raudtee, telefon jm. Põgusa ülevaate saab nii eesti kui ka saksa seltsielust ning siinsetest koolidest.
Poliitika valdkonnast on käsitletud 20. sajandi esimese poole sündmusi – Vene revolutsioone ja Esimest maailmasõda. Ülevaade lõpeb Saksa okupatsiooni sündmustega 1918. aastal.
Lavastuslik seltsimaja puhkenurk loob ettekujutuse sajandivahetuse ühiskondliku hoone sisustusest.
Järgmise osa moodustab riigi väljakuulutamise ja Vabadussõjaga alanud Eesti Vabariigi periood 1918–1940. Maakonna üldist arengut käsitleva osa kõrval võib külastaja tutvuda selle ajastu raadiovastuvõtjate ja militaarkogudega. Näha saab kolme Eesti Vabariigi sõjaväelase – kolonelleitnant Martin-Friedrich Bergmanni, kolonel-leitnant Artur Tenno ja kolonel Johannes-August Vellerindi kollektsioone, kuhu kuuluvad isiklikud relvad, esemed, aumärgid ja dokumendid. Välja on pandud ka muuseumi renoveerimistööde käigus 1999. aastal leitud Kaitseliidu Sakalamaa maleva auhinnakogu.
Eesti Vabariigi hävingu ja Teise maailmasõja aega iseloomustavas osas valdavad aastatest 1940–1944 pärinevad propagandamaterjalid, Nõukogude ja Saksa poole kergerelvastus ning sõjavarustus.
Eesti Vabariigi algusperiood
Eesti Vabariigi algusperiood
Pärastsõjaaegset kolhooside ajastut iseloomustavad aastail 1955–1957 kunstnik Juhan Muksi loodud ja 1999. aastal värskendatud dioraamid, mis kujutavad tollast põllumajandust. Samas ruumis on väike küüditamisele ja metsavendlusele pühendatud väljapanek.
Eesti Vabariigi algusperiood